Milliseid elektrolüüsitüüpe on olemas?
Põhimõtteliselt on kolme tüüpi veeelektrolüsaatoreid:
- Leeliseline elektrolüsaator
- Prootonvahetusmembraani (PEM) elektrolüsaator
- Tahke oksiidi elektrolüsaator
Leelis- ja PEM-elektrolüsaatorid töötavad madalatel temperatuuridel (30–80 kraadi), tahke oksiidiga elektrolüüsijaid aga kõrgetel temperatuuridel (500–850 kraadi).
Kolme elektrolüüsitehnoloogia tööpõhimõtted on näidatud joonisel 1 ning nende plussid ja miinused on loetletud tabelis 1.
Uued arengud madala temperatuuriga elektrolüüsi valdkonnas liiguvad leeliseliste ja PEM-tehnoloogiate kombineerimise suunas anioonvahetusmembraani (AEM) elektrolüüside kujul. AEM elektrolüsaatorid on põhimõtteliselt leeliselised elektrolüsaatorid, milles elektroodide vahel paiknev diafragma on asendatud ioonivahetusmembraaniga. Need ühendavad leeliseliste elektrolüüsaatorite (madala hinnaga ja mittenobleemne katalüsaatormaterjal) eelised PEM-elektrolüsaatorite eelistega (suur võimsustihedus ja kõrge töörõhk).
Joonis 1: Kolme elektrolüüsitehnoloogia tööpõhimõtted
Tabel 1: vee elektrolüüsi tehnoloogiate eelised ja puudused
